Dispergeerimisel tekib vähemalt kahest ainest, mis üksteises peaaegu ei lahustu ega ühine keemiliselt, heterogeenne segu. Seejuures jaotatakse üks aine ehk dispersne faas võimalikult peenelt teises aines ehk dispersioonikeskkonnas, mida nimetatakse ka pidevfaasiks.
Mis toimub dispergeerimisel
Kahe faasi piirpinnal tekib pindpinevus. See püüab piirpinda võimalikult väiksena hoida ja takistab nii dispersiooni tekkimist. Dispergeerimine suurendab üksikute faaside piirpindu ja loob nii tasakaalu. Tegemist on seega vedelikutilkade ja tahkete osakeste intensiivse, järsu peenestamisega. Emulgaatorid ja stabilisaatorid muudavad dispersiooni seejärel pikaajaliselt püsivaks.
Emulsioonid ja suspensioonid
Tööstuses kasutatakse dispergeerimist enamasti emulsioonide või suspensioonide valmistamiseks. Mõlemal on vedel pidevfaas.
Emulsioon
Ka dispersne faas on vedel, näiteks õli vees. Lisateave: Emulgeerimine.
Suspensioon
Siin jaotuvad tahked osakesed vedelikus. Lisateave: Suspendeerimine.
Tüüpilised rakendused on näiteks:
Mis on dispergeerimisel oluline
Dispergeerimine peab olema lihtne ja tõhus, ohustamata lõpptoote kvaliteeti. Keegi ei taha ju osta kreemi, mis mõne aja pärast taas faasideks eraldub.
- Toorained, temperatuur, rõhk ja nihketundlikkus tuleb täpselt omavahel kooskõlastada
- Dispergeerimine partiidena või inline-režiimis pidevprotsessis
- Hot-cold-meetod: seade dispergeerib jahedama veefaasi kuuma õlifaasi, mille tõttu temperatuur langeb ja jahutusfaasid lühenevad
- Dispergeerija ja ajam tuleb eelnevalt sobivalt projekteerida
- Faaside etteandmine tuleb hoolikalt planeerida
Seotud protsessid on homogeniseerimine ja emulgeerimine. Nõustame teid hea meelega ka kasutatud homogeniseerivate segistite ja protsessiseadmete osas.
Vedelaid tooraineid kaalute ja doseerite ratsionaalselt meie uue lahendusega – doseerimisjaamaga.
Muud protsessid
Korduma kippuvad küsimused dispergeerimise kohta
Mida tähendab dispergeerimine?
Dispergeerimisel jaotatakse üks aine (dispersne faas) võimalikult peenelt teises aines (pidevfaas), millega see ei lahustu või lahustub vähe ega ühine keemiliselt. Tekib heterogeenne segu, näiteks emulsioon või suspensioon.
Kuidas muutuvad dispersioonid stabiilseks?
Tilkade või osakeste intensiivse peenestamise abil võimalikult ühesuuruseks ning emulgaatorite ja stabilisaatorite kasutamisega, mis takistavad pikaajaliselt faaside eraldumist.
Mis on hot-cold-meetod?
Külmem veefaas dispergeeritakse kuuma õlifaasi. Seetõttu langeb temperatuur juba dispergeerimise ajal ja järgnevad jahutusfaasid lühenevad märgatavalt.
Partii või inline – kuidas dispergeeritakse?
Mõlemad on võimalikud. Otsustav on dispergeerija, ajami ja faaside etteande kooskõlastatud projekteerimine ning toorained, temperatuur, rõhk ja nihketundlikkus.