Protsessid

Gaasistamine protsessiinseneerias

Gaasistamine tähendab gaaside viimist vedelikku. Sellel on kaks eesmärki: olemasolev või lahustunud gaas asendatakse teisega või lisatakse gaasi, et võimaldada aeroobset fermentatsiooni või gaasi ja vedeliku vahelisi reaktsioone. Otsustav on suur faaside piirpind vedeliku ja gaasi vahel.

Väikesed gaasimullidSuur faaside piirpind gaasi ja vedeliku vahel.
ÕrnRakukultuurid jäävad kahjustamata.
Vähe vahtuVäljatõmbeõhu filtrid jäävad vabaks.

Gaasistamise kõrvalmõjud

Lisatud gaas võib tekitada vahtu, segusid eraldada ja tõusvate õhumullide tõttu nihkejõude tekitada. Selle tõttu võib toode kihistuda või olulised koostisosad kahjustuda. Seetõttu on seguri geomeetria eriti oluline ning ka seguriga segamist tuleb planeerimisel arvesse võtta.

Gaasi etteande ja segamise lahutamine

Poorsed etteandeotsikud tekitavad väikesed gaasimullid. Segur tegeleb seejärel ainult vedeliku segamisega.

Kiire segur

Lihtsate protsesside puhul võib kiiresti pöörlev segur täita mõlemat ülesannet.

Gaasivool peab lagunema võimalikult paljudeks väikesteks mullideks. Fermentatsiooni puhul ei tohi nihkeenergia aga rakukultuure hävitada.

Rakendused

  • Biotehnoloogia: aeroobsete rakukultuuride fermentatsiooni puhul tuleb jälgida hapnikusisaldust, pH-väärtust, temperatuuri, tihedust ja süsteemi rõhku
  • Vahtu tuleb vältida, sest see ummistab väljatõmbeõhu filtrid ja toode võib välja pääseda
  • Sellegipoolest peab segur toitaineid ja kultuure ühtlaselt jaotama
  • Reoveekäitlus: siin on protsessi lihtsam juhtida ja seda kasutatakse suures mahus, kombineerituna füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste etappidega

Selle vastand on degaseerimine. Nõustame teid hea meelega mõlema protsessi osas.

Muud protsessid

Kas plaanite gaasistamisprotsessi? Nõustame teid hea meelega – projekteerimisest kuni valmis seadmeni.

Korduma kippuvad küsimused gaasistamise kohta

Mida mõistetakse gaasistamise all?

Gaaside viimist vedelikku – näiteks selleks, et asendada lahustunud gaas teisega või võimaldada aeroobset fermentatsiooni ja gaasi ja vedeliku vahelisi reaktsioone.

Mis on tõhusa gaasistamise jaoks oluline?

Võimalikult suur faaside piirpind gaasi ja vedeliku vahel ehk palju väikesi gaasimulle – ilma et nihkeenergia kahjustaks tundlikke rakukultuure.

Millised kõrvalmõjud võivad gaasistamisel tekkida?

Vahu teke, kihistumine ja tõusvate mullide tekitatud nihkejõud, mis võivad toote kihistada või koostisosi kahjustada. Seetõttu on seguri geomeetria eriti oluline.

Kus gaasistamist kasutatakse?

Eelkõige biotehnoloogias aeroobsete rakukultuuride fermentatsioonil ning suures mahus reoveekäitluses.

Muud protsessid
Segamine segurigaSegamineDispergeerimineTahke ja vedela faasi segamineHomogeniseerimineEmulgeerimineSuspendeerimineAglomeratsioonGaasistamineDegaseerimine